Skip to content
Oled siin: Päästekeskus arrow Nõuanded arrow Jääohutus
Jääohutus Trüki E-mail
Wednesday, 29 April 2009
Käitumine jääl liikudes

Läbi jää vajunud inimeste päästmisel sooritatud "kangelastegudest“ tehakse enamus eneseohutust eiratest ehk teisti öelduna ennast ohtu seades. Kangelastegudeks saab neid nimetada sellepärast, et lõppesid seekord õnnelikult.

Sajaprotsendilist ohutust päästmisel pole olemas
Õnnetusi on lihtsam ära hoida, kui nende tagajärgi likvideerida. Veekogu ega seda kattev jää ei ole kunagi süüdi, kui inimesega õnnetus juhtub. Süüdi on olukorda ebaõigelt hinnanud inimene.

Veeõnnetuste üks peamine põhjus ongi oma võimete ülehindamine ja oskamatus looduse märke lugeda (piisava tõsidusega võtta). Samuti lohakus, hoolimatus ja mõnikord lausa rumalus. Paljud traagiliselt lõppenud veeõnnetused võinuks esmaseid ohutusnõdeid jälgides olemata olla.

Eskimodel on kõnekäänd, et jääle minnes oska "lugeda" jääd. Jää tugevust saab hinnata nii teoreetiliselt, visuaalselt kui praktiliselt.

Teoreetiliselt me teame, et kui meil on ikka kaks nädalat olnud -27 kraadi, siis see jää peaks olema piisavalt tugev. Kuid tugev milleks? Kas jala üle jõe jalutamiseks, jõe ületamiseks ATV ja autoga või koguni jääralliks?

Visuaalselt (vaatlemise teel) oskavad jää olukorda hinnata inimesed, kes sellega igapäevaselt kokku puutuvad. Võimalik on hinnata jää värvuse järgi, kuid kogenematule inimesele annab see sama täpse tulemuse kui näiteks kilomeetri kaugusel lagedal väljal kihutava auto kiiruse kindlakstegemine silma järgi. Tulemus võib olla vägagi kõikuv.

Praktiline jää hindamine tähendab sisuliselt jää paksuse mõõtmist. On eelmiste meetoditega võrreldes täpseim, kuid nõuab abivahendi (näiteks jääpuuri) kasutamist. Teadmiseks niipalju, et inimest kannab "terve" jää, mille paksus on 7 cm, kuid siinjuures peab arvestama, et kevadine ja sügisene 7 cm paksune jää ei pruugi inimest kanda. Seetõttu soovitavad põhjamaade vetelpäästjad minna jääle alles siis, kui jää paksus on vähemalt 10 cm. "Terve" jää tähendab seda, et jää on pragude, lõhede ja lahvandusteta - väljanägemiselt ühtlane ja sile. Pikipragu vähendab jää tugevust ligi 25 % ja ristipragu ligi 40%.

Samas ei anna ka jää mõõtmine ühest teadmist jää olukorrast. Põhjuseid on siin mitmeid.

Esiteks on jää paksus ja tugevus väga erinev ka sama veekogu piires. Teiseks võivad jäätingimused muutuda tundidega. Näiteks hommikul tööle või kooli minnes ületatud jõejää ei pruugi õhtul sealt üle jalutada soovivat inimest enam kanda.
Paljudes kohtades on jää reeglina õhem ja selle kandevõime ettearvamatum.

Ole eriti tähelepanelik järgenevates kohtades:

* kohad, kus kasvavad kõrkjad
* madalikukohad - Männiku karjääris vajus kalamees läbi jää kohas, kus veel oli sügavust 2,5 m. Paarkümmend meetrit eemal kandis jää autot ja seal oli sügavust 7-8 m
* allikakohad (lumekatteta jääl on allikakohad näha tumedamate laikudena)
* kohad, kuhu suubub kanalisatsioon või jõgi (oja, kraav)
* voolava veega veekogus on jää alati nõrgem kui järves või tiigis
* koolmekohad
* kohad, kus jõgi kitseneb või teeb pöörde
* laevatee ehk farvaater

Üks tõsiselt lõppenud veeõnnetuse põhjus on see, et matkama või kalale minnes ei arvesta inimesed läbi jää vajumise võimalusega. Aga kui paljud meist mõtlevad hommikul autoga tööle sõites, et võivad sattuda avariisse? Et sellise variandiga arvestamine tundub mõistusele justkui veidi vastuvõtmatu, ei tehta ka võimaliku õnnetuse puhul kiireks regeerimiseks erilisi etttevalmistusi. Samas saab vahel mõne lihtsa võttega muuta jäätunud veekogudel liikumine enda jaoks palju turvalisemaks.

Soovitused talvel veekogudel liikumiseks:

* Ära kanna võimalusel kummikuid, sest neid ei saa sa vette kukkudes jalast ära. Samuti on nendega raske jääaugust välja ronida.
* Võta jääle minnes kaasa jäänaasklid ja pane nad kaela või mujale kergesti kättesaadavasse kohta (seljakotis või taskus olevatest jäänaasklitest ei ole ohusituatsioonis suuremat kasu).
* Kui sul ei ole kasutada päästevesti, võib seda asendada seljakott selles olevate veekindlasse kilekotti pakitud vahetusriietega (tuulepluus, fliis, sokid, kindad, müts - sõnaga see, mis võib läbi jää vajudes märjaks saada). Seljakotis olev veekindlalt suletud kilekott riietega hoiab teid pinnal ja kuivad vahetusriided on pärast jäist suplust nii ehk naa vajalikud.
* Jääl liikumisel on abi niinimetetud jääkepist. Tegemist on umbes kahe meetri pikkuse, ühest otsast terava puust kepiga. Sellega saab kontrollida jää tugevust, läbi jää vajudes saab seda ulatada abivajajale või päästjale ja üksi liikudes on, millele jääaugust välja ronimisel toetuda.
* Mida tormakamalt ja kiiremini sa jääl liigud, seda hiljem avastad, et jää sind enam ei kanna.

Jääle minnes võib alati kasu olla vilest, mobiiltelefonist ja umbes 20 meetri pikkusest nöörijupist. Vile kostub inimese häälest palju kaugemale ja selle puhumisel kulub hüüdmisest palju vähem energiat. Mobiiltelefoni kasutamist pole vaja ehk kellelegi õpetada ja nöör võib olla abiks nii kellegi jääaugust väljatõmbamisel, transpordil kui ka ajutise varjualuse ehitamisel.

Tegutsemine läbi jää vajumisel

Isegi kui te olete hoolikalt tutvunud ilmastiku ja jääoludega ning teil on suurepärane varustus, võite te läbi jää vajuda. Mida teha, kui tunnete, et jää enam ei kanna?

I. Esimene reegel, tuleb peatada sügavamale vette vajumine. Ajage käed laiali ja kallutage ennast tahapoole, et käte ja kehaga pidurdada ning peatada enda vajumine vette.
II. Teine reegel, mida rutem te välja saate, seda vähem te riided märguvad ja seda vähem kulub teil jõudu väljaronimiseks.

Veest väljaronimisel peaks järgima mõningaid olulisi punkte
 
* Pööra end näoga tuldud suunda (tulles jää teid seal ju ometi kandis).
* Toeta harali aetud sõrmedega peopesad koos randmetega õlgade laiuselt jääle, nii et ka küünarnukid toetuksid jääle.
* Tõsta oma jalad võimalikult veepinnale: parim keha asend ujumiseks on horisontaalne ja vee alla vajumiseks püstine ehk vertikaalne.
* Kui sul on jäänaasklid, suru nende teravikud jäässe, toeta oma keharaskus jääle suunaga taha (mitte suunaga otse alla) – nüüd toetu kätega jääle, lükka end tugevate jalalöökide edasi ja tõmba end nii jääle.
* Jääd ei tohi suruda otse alla. Nii murdub see kõige lihtsamalt. Püüa ennast jääle libistada võimalikult suurt jääpinda enda alla haarates ja jääd justkui jalgade suunas lükates.
* Anna hädasolekust teistele märku, hüüa või vilista. Tagasihoidlikkus pole hädaolukorras voorus ja vees oleva inimese jaoks on olulised ainult kaks kriteeriumi - kas abi saabub õigel ajal või mitte. Seega - anna hädast teatades abistajatele võimalus kiiresti reageerida.
* Väldi õlgade ja pea märjakssaamist. Viimane soovitus võib tunduda ebaolulisena, kuid pea kaudu antakse ära suur hulk soojust ning märg pea kiirendab oluliselt külmetumist ja alajahtumist.

Jääle saades rooma või rulli end tuldud teed tagasi, sest seal on jää kandevõime juba kontrollitud. Nüüd jääb vaid tuulevarjulises kohas riided vahetada (kui need muidugi kaasas on) ja ruttu kusagile sooja.
 
Ära häbene astuda sisse lähimasse majja või peatada autot, et abi saada.
 
Kui te olete juba hüpotermias, st mahajahtunud, teie kehatemperatuur on langenud alla normi, siis peab meeles pidama, et ülessoojendamine peab toimuma vastupidiselt külmumisele ehk seest väljapoole. Tuleb hingata sooja õhku ja juua (ainult teadvusel inimesele tohib juua anda) sooja, kuid mitte soojemat kui + 40 kraadist vett.
 
Kui inimese tüvetemperatuur hakkab tõusma, siis soojenevad ka jäsemed. Ellujäämise seisukohalt on jäsemed ebaolulised. Külmunud inimest ei tohi asjatult tõsta ega liigutada. Need põhjustavad valu ja jäsemete suurtest veresoontest liigutamise tagajärjel liikuma hakanud veri võib põhjustada südame külmašoki.
 
Hüpotermias inimene tuleb isoleerida maapinnast ja väliskeskkonnast. Kõige parem oleks ta pakkida tekkidesse ja termolinadesse nagu titt. Põhjamaa pojad kasutavad inimese ülessoojendamiseks teisi inimesi. Külmunud inimene pannakse paljalt ühe või kahe palja inimese vahele tekkide alla. Häbil pole siin kohta - ellu jääda on kõige tähtsam!
 
Kuidas abistada teist inimest

* Pidage meeles, et eneseohutus on kõige tähtsam.
* Parem on siiski üks kui kaks hukkunut.
* Päästmine ei ole kangelastegude tegemise koht, aga siin mängib suurt rolli ka südametunnistus. Enamus päästjatest (ma pean silmas professionaalseid päästjaid) süüdistavad end hiljem, kui nad ei suutnud kedagi päästa.
* Reegel number üks on, et päästja PEAB ise ellu jääma.
* Ühte ja õiget valemit on raske anda, sest iga situatsioon on erinev ja tihti tuleb lihtsalt improviseerida.

Läbi jää vajunud inimest päästes

* hinda olukorda - mis on juhtunud, mis on õnnetuse põhjus;
* kutsu abi (hüüa appi ja helista 112);
* lähene läbi jää vajunud inimesele mööda tema jälgi, viimased 10 meetrit rooma või kasuta toetuspinna suurendamiseks abivahendeid (suusad, kelk, kepp jne);
* jäta enda ja jääaugu serva vahele umbes endapikkune vahemaa, kuhu saad tõmmata abivajaja;
* ulata abivajajale nn käepikendus (jope, nöör, kepp, suusk jms) NB! Uppujale ei tohi mitte mingil juhul ulatada kätt - vetelpäästjad harjutava aastaid uppuja haardest vabastamise võtteid: uppujal, isegi lapsel, on mitme inimese jõud. Kannatanu juurde vettehüppamine võib jääda viimaseks hüppeks;
* tõmmanud kannatanu jääle, jäta tema ja enda vahele kuni tugevale jääle või kindlale pinnasele jõudmiseni inimesepikkune turvatsoon: jää võib kahe inimese raskuse all murduda ja te vajute mõlemad vette).

Läbi jää vajudes peate arvestama, et + 4 C vees (jääalune vesi Eesti oludes) kaotab keskealine meesterahvas teadvuse kuni 10 minuti jooksul, lapsed ja vanurid veidi varem ning naised veidi hiljem.
 
Üks põhjus, miks eestlasi upub aastas sama palju kui soomlasi, rootslasi, norrakaid ja taanlasi kokku on see, et neile õpetatakse juba algklassidest peale, kuidas käituta õieti veekogudel, ennetada veeõnnetusi, aidata ennast ja teisi.
 
Eestis alustas sellega esimese vabariigi ajal Punane Rist (1930) ja jätkas edukalt Eesti Vetelpäästeühing. Tegevus soikus pärast vetelpäästeühingute ja päästeteenistuste sunniviisilist ühendamist, sest teenistused ei ole paraku suutnud vetelpäästeühingute kohustusi täies mahus üle võtta ja täita.
 
Teksti autor Eimar Täht
 
[ Tagasi ]
index